Ma olen ammu öelnud, et vaja on meest maja ja autoga...

...sellega laheneks korraga kolm probleemi - oleks koht, kus elada; keegi kellega seal koos elada ja rattad, mis jalgade kulumist vähendaksid. Kui keegi teab, kus selliseid mehi jagatakse, siis andke aga teada, tuvipostiga kasvõi.

Aga kuna ma juba põhimõtteliselt olen loobunud mõttest, et uusaastalubadused/unistused tõeks saavad, siis pean jääma rahule toanurgakesega, mille Maili mulle nii lahkesti pakkus ja üksildaste jalutuskäikudega punktist A punkti X.
Jah, mul on järjekordne kass üksi olemise suhtes....kaua võib...tahan ka elu....
Eks ma pean ennast lohutama sellega, et poole üheteistkümneni öösel kestvad põhikirjakoosolekud ja nädalavahetused üliõpilasmajas ei olegi just eriti elu omamist soosivad tegurid.

Isegi blogi kirjutamiseks saan mahti ainult siin, tööl olles kui midagi asjalikku teha ei viitsi ja igavus tapmas on. Täna tuleb vähemasti Cat ja toob mulle maci vaniljeshake'i (Y)