Mina Ise ja Sina

.....Kui äge töö lärmitseb kõikjal,
sulgedes mind sealpoolsusest välja,
siis, mu vaikuse isand, tule mu juurde
oma puhkuse ja rahuga......

R. Tagore

Tahan Ennast uuesti üles leida. Tahan, et mul oleks Enda jaoks aega. Et ka Mina oleks tähtis. Mitte ainult Teised ja Töö.

Tahan Sind üles leida. Et Sa oleksid mu kõrval ja toetaksid mind siis, kui ma seda vajan. Ja et mina saaksin toetada Sind siis, kui Sina seda vajad.

Ma ei taha enam olla poolik ja teha asju, mis mind õnnelikuks ei tee.

Ma TAHAN olla õnnelik endaga ja Sinuga!

Täna ongi eriline...

....sest mina otsustan nii! Ma ei vingu, ei virise, ei hala. Teen niipalju kui suudan ja saan ja loodan, et asjad muutuvad paremaks.

Suvi õues ja minu sees!

Palun tule....

....., sest ma ei jaksa enam oodata.

Palun tule, ja pühi mu pisarad.
Palun tule ja ütle, et sa armastad mind.
Palun tule ja jää.

Ole see ÕIGE.

Palun tule ja hoia mind.
Palun tule, sest täna ma ei ole tugev.

Palun tule, sest just SIND on mul vaja.

Ma ei tea, kes SA oled, aga palun tule juba!

Palun!

Keegi teine peale sinu ei vastuta sinu õnne eest....

...mõte number kakskümmend viis.

Sõnad. Reas. Peas....

Päike. Mesilane. Töö. Õnn. Ingel. Igatsus. Segadus. Selgus. Töö. Armastus. Muidu tuleb. Tuleb? Ei tule. Eemale. Kallis. Peab. Uus. Algus. Selgus. Selgusetus. Töö. Lasteaed. Rõõmud ja mured. Kallid. Lähedus. Asendus. Töö. Öö. Kuu. Vesi jões. Sõnad. Reas. Peas.

Minevik-olevik-tulevik

Ma olen alati tikkunud minekvikus kinni olema. Praegu pisut vähem kui varem, aga siiski. Hetkel näiteks igatsen ma eelmise aasta kevadet Viinis, mil samal ajal juba kõik õitses ja ma võtsin Donauinselil päikest....Ma igatsen päikest ja päris kevadet. Kuigi juba praegu on ka siin päris mõnus. Nii nagu igal kevadel käisin ka eile maja taga kraavis kevadvetele teed tegemas :)

Jälle on mingi muutuste aeg mu elus....uue lehe pööramise aeg. Eks näis, kas õnnestub ka.....

Üks mis kindel - olevik ja tulevik on muutunud olulisemaks kui kunagi varem!

Hinge kasvamine

Kas teil olid lapsena kasvuvalud - näiteks jalgades....selline jube ja vastik näriv luuvalu, eriti just õhtul enne uinumist. Minul oli. Ja nüüd ma tunnen seda valu jälle, aga mitte jalgades, vaid kogu kehas, sügaval sees. Hinge kasvuvalud on veel hullemad...

Wake me up when December ends

Selle kiisu pilt on mul seina peal ka ja hetkel on mul tunne, et mina olengi selline - tahaks ainult magada ja et keegi kaissu võtaks ja pai teeks.....

Ja oleks ma siis ärkaks ka pärast pikka ööd puhanud ja värskena...ikka on süümekad, et ma selline laiskloom olen ja midagi tehtud ei saa ja siis veel pahurdama ka hakkan.

Ma EI TAHA selline olla....ma tahan seda rõõmu ja päikest enda sisse tagasi....kui ma vaid teaks kuidas....

Kollane savi...

Võtame kollast savi, mu arm,
ja voolime kaks kuju -
sinu ja minu.
Nüüd muljume tagasi vormituks känkraks nad
ja voolime uuesti -
sinu ja minu.
Pool sinust on minus,
pool minust sinus.

/Tundmatu hiina luuletaja/

Uus lehekülg

Olen oma blogi unarusse jätnud. Mitte, et ei oleks millest kirjutada, oleks isegi liiga palju, aga kunagi ei ole nii, et on parajasti aega siis kirjutada, kui mingi hea mõte peas on. Teiseks on palju selliseid mõtteid, mida saab kirjutada ainult paberile ja mitte arvutiekraanile.
Aeg pärast Austriat on olnud... ma ei leiagi õiget sõna selle kohta...kummaline vist. Ma tulin tagasi, aga astusin tagasi täpselt samasse ellu, kust olin ära läinud. Sama töö, samad hobid, sama tüütu kool. Ja seebiooper, mis ikka edasi areneb ja järjest hullemaks läheb.
Ma olen enda kohta tegelikult palju uusi asju teada saanud. Tegelikult ongi praegu tunne, et ma otsin ennast rohkem kui kunagi varem. Ja esimest korda elus on mul tunne, et ma peaks tegelikult mõtlema sellele, kus ma tahan olla näiteks 5 aasta pärast ja siis selle nimel ka vaeva nägema. Senisest tänases päevas ja veel hullem minevikus elamisest peab loobuma. Ma pean rahu tegema sellega, mis oli ja mida ma muuta ei saa. Ma saan sellest ainult õppida. Mul on hea meel, et üks mineviku olulisim inimene, kes vahepeal veidi kaugemal oli jäänud, on jälle rohkem mu lähedal. Küll virtuaalselt, aga siiski. Tema sõnad on alati palju tähendanud, sest ta ei ütle neid kunagi niisama. Need on ka praegu minu jaoks väga olulised. Rääkisin talle, et mul on tunne, nagu tahaks oma elus uut lehekülge keerata, aga ei saa, sest lehed oleksid justkui kleepunud ja näpud töntsid. Ta arvas, et ma pean selle lehe, mis praegu ees on ääreni täis kirjutama, nii et miskit enam ei mahu ja siis saangi uue lehe keerata. Ja nii ongi ju. Kirjutan veel mõned read ja siis keeran uue lehe.

Kasvamine

Ma läksin ära, et endas selgusele j6uda.

Ma läksin ära, et m6ned asjad maha jätta.

Ma läksin ära, et elus edasi minna.

Ma läksin ära, et ära minna.

Ma läksin ära, et v6iksin jälle 6nnelik olla.

Ma tulen tagasi ja ma ei tea, kas ma olen endas selgusele j6udnud.

Ma tulen tagasi ja jätan m6ned asjad siia maha, ka tükike minust jääb siia.

Ma tulen tagasi, et edasi minna.

Ma tulen tagasi, et 6nnelik olla.

Ma tulen tagasi koju.

Ja v6ibolla ma lähen sealt jälle ära, aga see on ainult selleks, et tagasi tulla, sest tagasi tulles m6istad alles, mis kodu tegelikult on.

Olgu siis täna see homme....

Kummaline, kuidas esmapilgul tühisena näivad asjad võivad mõtlema panna.
Olime eile Jõulumäel suvepäevi tegemas ja õhtusel peol võttis mind tantsima üks eriti tragi ja hakkamist täis 13 aastane noormees. Tantsisime ja ta küsis kas ma olen väsinud. Vastasin, et natuke ikka, sest päev oli olnud täis sebimisi ja toimetusi. Küsisin, et kas tema ka väsinud on, selle peale sain vastuseks, et "Üldse ei ole, aga ma olen ju noor ka veel" Esialgu tundus see naljakas, aga kui selle tõsisemalt mõelda, siis kas ma olen tõesti jäänud-saanud vanaks??
Liiga palju argiseid asju, toimetamist ja muretsemist - kas ma peangi juba praegu ennast vanana tundma?? Ei! Veel ei taha. Veel tahan alles hakata tõeliselt nautima seda, et olen noor ja maailm on mulle valla.
Sellepärast ma lähengi. Lähen, et end praegusest argipäevast ja kõigest muust, mis justkui "hapuks" on läinud ahti tõmmata. Tahan uut algust ja selgust oma mõtetesse. Loodan, et leian selle Doonau kallastelt ja Alpide nõlvadelt.
Kindlasti ei unusta ma neid, kes siia jäävad. Olete ja jääte mulle alati kalliteks, aga pean enda jaoks mingid asjad lihtsalt läbi mõtlema ja korda saama, et saaksin uuena ja paremana tagasi tulla.

Mõni teine homme

Ma ausõna tahtsin kirjutada, aga siis läks vaim peal ära :(

Homme proovin uuesti.

Muidu avastasin, et ma ei oska või ei taha enam üksi olla.

Ja täna oli minu meelest esimene suviselt soe õhtu....ps..pärnad õitsevad....

Aegajaaega

Aeg liigub nii kiiresti ning vahepeal tundub nagu libiseks ta sõrmede vahelt. Eriti kui oled endale jälle liiga palju tegemisi võtnud ja tähtajad muuskui kukuvad ja kukuvad, aga sina pole veel kuskile jõudnud omadega.

Aga tegelikult on tunne hoopis selline, et peaks aja maha võtma mõneks ajaks.


Ps....kaissu tahaks ka....

Kui oodata enam ei jaksa

Mida teha siis, kui tundub, et enam oodata ei jaksa. Jah, võibolla homme jälle jaksan, sest homme on teistsugune päev ja võimalik, et need pisikesed kaalukausid minus on homme jälle natuke rohkem tasakaalus, aga mis saab enne homset.

Kas minu õnn ja hingerahu jääbki tulema järgmise rongiga? Ja mina jään perroonile ootama?

Või on mingi muu lahendus?

Haige Liisu :(

Vanarahval on ikka õigus...haigus tuleb hobustega. Istusin kontoris ja ühel hetkel aevastasin ja siis see hakkas - nina tilkus ja silmad jooksid vett. Alguses arvasin, et tegemist on allergiaga...näiteks töö vastu :), aga vist siiski mitte, sest koju jõudes oli mul ka palavik. Ja olengi haige. Oli seda siis nüüd vaja :(

Dr Karu soovitus: pikali, ei mingit üleval olemist, aspiriini ja higistama
Dr Lont ühineb Dr Karu soovitustega ning lisab kuuma tee meega ning piisavalt küüslauku, et ma ka homme välja ei tahaks veel minna...

Ehk siis elagu gripitee ja voodirežiim.....

Tasakaalutuse tähtkuju

Teen ettepaneku nimetada Kaalude tähtkuju ümber Tasakaalutuse tähtkujuks.
Minu kaalud on jälle tasakaalust väljas ja ma tunnen ennast täiesti emotsionaalselt ebastabiilsena.

Unetus

Viimased kolm päeva on mind vaevanud unetus....üksöö proovisin kl 12 magama minna, vähkresin kella poole 1ni, siis vihastusin, tõusin üles ja tegin kuni poole kolmeni tööd. Siis lõpuks jäin magama, aga uni oli ikkagi rahutu. Ja ma ei saa aru milles asi on (seda, mida Vahur asjast arvas, ma siia igaksjuhuks ei kirjuta, aga ma ei välista, et ka see põhjuseks ei võiks olla :P). Sõbranna küsis, kas mul ei ole närvid läbi. Arvan, et ei ole....aga samas pole ma ka psühholoog...äkki peaks Oti ja Tõnuga siiski teeõhtu tegema, nemad äkki panevad mulle diagnoosi :)

Kaks, null, null, kaheksa !

Ta tiksus ja tiksus ning siis sai ring täis ja pöörati uus lehekülg. Kahe tuhande kaheksas. Kahekümne neljas aasta vahetumine minu pisikeses elus.

Möödunud aasta oli põnev ja täis emotsioone....kirevaid. Õppisin paremini tundma ennast ja inimesi enda ümber. Kogesin ja õppisin palju, võtsin vastu väljakutseid ja muutusin nende läbi tugevamaks. Sain endaga suuremaks sõbraks.

Ma ei andnud endale uusaastalubadusi, sest varem pole need toiminud. Aga ma püüan. Püüan minna vooluga kaasa ja elada ÕNNELIKULT!
Püüan:
*vähem olla nukker
*vähem viriseda ja vinguda
*leida rohkem aega kallite inimeste jaoks
*rohkem tegeleda kooliga
*....
võiksin siia veel palju asju kirjutada, aga see läheks igavaks. Võibolla võtaks selle kokku lause, et püüan olla parem.

Ps...loodan, et tina ei valeta:), vähemasti see teine tükk....

Mis on peidus ridade vahel

Jah, alati ei pea kõike välja ütlema. Mõni asi peabki jääma saladuslikuks saladuseks kusagile ridade vahele. Mõistatuslikkus ja salapära lisavad elule vürtsi. Ühised metafoorid lähendavad. Lihtne pilk ütleb tihti rohkem kui tuhat sõna ja read muutuvad tähtsusetuks.

Siiski on teinekord vaja ka ridu. Et poleks valestimõistmist. Otsekohesus ning ausus loovad usalduse ja vaid siis võib aegajalt read unustada. Sest kui pole ridu, siis pole ohtu, et seda, mis on peidus nende vahel võidaks valesti mõista.